10.12.2015

Normaalne uni lapseeas

Unehäirete äratundmiseks ja raviks on oluline mõista unerütmide muutumist elu jooksul. Lapseea unel on mitmeid olulisi erinevusi võrreldes täiskasvanu ja vanuri unega. Suurimad muutused leiavad aset kahel esimesel eluaastal. Unerütmi mõjutavad sisemised (normaalsed füsioloogilised muutused) ja välimised (keskkond, ema-isa käitumine) faktorid. Arsti tähelepanu vajavaid unehäireid aitab mõista üldiste füsioloogia aluste tundmine.

 

Une regulatsiooni kujundamine

Une regulatsioon tähendab lapse võimet vastavalt väsimuse tasemele mõista magamajäämist kui loomulikku osa ööpäevasest rütmist. Lapsed peaksid jääma iseseisvalt omas voodis magama iseseisvalt ning öiste ärkamiste puhul suutma ise uinuda.
Mõistlik on vanematel panna õhtul voodisse unine kuid ärkvel laps. Kolmanda elukuu uneharjumused ennustavad võimalikke probleeme kuuekuusena ja üheaastasena. Iseseisvalt magamajääv kolmekuune laps suudab seda teha ka kuuekuusena ja üheaastasena.
Hea unerütm kolmekuusena viitab ka väiksemale arvule öistele ärkamistele 6- ja 12kuustel. Seega on mõttekas unerütme puudutava informatsiooniga tutvuda juba lapseootel olles.

 

Unehäire märkamine

Unehäire märkamist mõjutavad mitmed asjaolud nagu unehäire tüüp, sagedus, tõsidus. Unehäire esinemist toob esile ka lapse temperament, käitumisstiil, erinevused sisemises kellas (kas laps on “hommiku- või õhtutüüp”), kaasuvad haigused, mahajäämus füüsilises või vaimses arengus, äge ja krooniline stress.

 

Unehäirete märkamiseks võib perearst või eriarst uurida

Selleks, et kindlaks teha lapse ööune pikkus ja terviklikkus, küsitakse magamamineku ja – ärkamiseaega ning öiste ärkamiste arvu. Reeglina vajab laps nii palju und, et tunda end puhanuna.“Üleväsimuse” sümptomid (virisemine, tujukus, hüperaktiivsus) võivad viidata ka kroonilisele ning mõne haigusega seotud unevõlale.

11.12.2017

Peamised unetuse põhjused ja kuidas olukorda leevendada

Unetuse all kannatava inimese olukord on väga keeruline. Unetusel ei ole ühte ainsat ja selget põhjust. Põhjused võivad olla seotud magama minemise ajaga, reisimisega, graafikutega tööl jne.
Loe edasi
04.12.2017

Kui tähtis on REM-uni organismi õige toimimise jaoks?

Väsimusest probleemideta välja puhkamine on üks hea tervise olulisimaid alustalasid. Ent sageli ei ole võimalik piisaval määral puhata ja erinevad unehäired on tänapäeval väga levinud.
Loe edasi
24.11.2017

Eakaid oodatakse laupäeval Tartus unetuse teemalisele infopäevale

Eesti Arstiteadus Üliõpilaste Seltsi eestvedamisel toimub sel laupäeval Eakate Päev. Sel aastal keskendutakse paljusid eakaid vaevavale probleemile – unetusele.
Loe edasi
22.11.2017

Pikaaegne suuhingamine paistab kehast välja

Pikaaegne suuhingamine on tõsine probleem, mis vajab kiiret sekkumist, et vältida olulisi suu – ja teisi terviseprobleeme. Muu hulgas rikub see inimese hambad.
Loe edasi