10.12.2015

Normaalne uni lapseeas

Unehäirete äratundmiseks ja raviks on oluline mõista unerütmide muutumist elu jooksul. Lapseea unel on mitmeid olulisi erinevusi võrreldes täiskasvanu ja vanuri unega. Suurimad muutused leiavad aset kahel esimesel eluaastal. Unerütmi mõjutavad sisemised (normaalsed füsioloogilised muutused) ja välimised (keskkond, ema-isa käitumine) faktorid. Arsti tähelepanu vajavaid unehäireid aitab mõista üldiste füsioloogia aluste tundmine.

 

Une regulatsiooni kujundamine

Une regulatsioon tähendab lapse võimet vastavalt väsimuse tasemele mõista magamajäämist kui loomulikku osa ööpäevasest rütmist. Lapsed peaksid jääma iseseisvalt omas voodis magama iseseisvalt ning öiste ärkamiste puhul suutma ise uinuda.
Mõistlik on vanematel panna õhtul voodisse unine kuid ärkvel laps. Kolmanda elukuu uneharjumused ennustavad võimalikke probleeme kuuekuusena ja üheaastasena. Iseseisvalt magamajääv kolmekuune laps suudab seda teha ka kuuekuusena ja üheaastasena.
Hea unerütm kolmekuusena viitab ka väiksemale arvule öistele ärkamistele 6- ja 12kuustel. Seega on mõttekas unerütme puudutava informatsiooniga tutvuda juba lapseootel olles.

 

Unehäire märkamine

Unehäire märkamist mõjutavad mitmed asjaolud nagu unehäire tüüp, sagedus, tõsidus. Unehäire esinemist toob esile ka lapse temperament, käitumisstiil, erinevused sisemises kellas (kas laps on “hommiku- või õhtutüüp”), kaasuvad haigused, mahajäämus füüsilises või vaimses arengus, äge ja krooniline stress.

 

Unehäirete märkamiseks võib perearst või eriarst uurida

Selleks, et kindlaks teha lapse ööune pikkus ja terviklikkus, küsitakse magamamineku ja – ärkamiseaega ning öiste ärkamiste arvu. Reeglina vajab laps nii palju und, et tunda end puhanuna.“Üleväsimuse” sümptomid (virisemine, tujukus, hüperaktiivsus) võivad viidata ka kroonilisele ning mõne haigusega seotud unevõlale.

19.09.2017

Otsime Tallinna kliinikusse administraatorit

Meie sõbralik meeskond ootab hea suhtlemis- ja organiseerimsoskusega positiivset inimest.
Loe edasi
07.09.2017

Apnoe ravi erinevad võimalused

Apnoe on kõige sagedamini esinev uneaegne hingamishäire, mille iseloomust annab hea ülevaate seisundi teine nimi - unelämbustõbi. Häiret iseloomustavad norskamine ning pikad ja sagedased hingamispausid.
Loe edasi
30.08.2017

Mida teha und segava norskamise vastu?

Kuna norskaja ise oma häiret otseselt ei taju, võib selle hingamisega seotud unehäire teadvustamine aega võtta.
Loe edasi
21.08.2017

Aitame murda unemüüte!

Uni on müstiline teema ning sellest tingituna liigub une kohta igasuguseid lugusid ja müüte. Millised neist on väljamõeldised ja millised vastavad tegelikkusele? Tõeni aitavad sul jõuda meie doktorid, kes...
Loe edasi