Äripäeva online lisas personaliuudised.ee avaldati 19.mail 2016ndal aastal artikkel “ Unehäired – meie sagedased kaaslased.”
“ Tiit on muidu võimekas töötaja, aga ta tundub alatasa nii väsinud olevat ja teeb viimasel ajal vigu. Äkki peaks ta vallandama?” Oota pisut selle kiire asjaga ja heida hetkeks pilk unehäirete maailma. Võib – olla peitub selgus just siin ja saad väärt kolleegi või töötajat hoopis aidata!
PANE TÄHELE – kui elukvaliteet langeb unehäire tõttu, siis kuu möödudes võiks kindlasti arsti poole pöörduda.
Uni on kõige alus, selle kvaliteet ja pikkus määrab kõik meie elus. Ligi 25% inimestest nii Eestis kui ka mujal maailmas kannatab maailmas uneprobleemide all, mis mõjutavad nii inimeste töövõimet kui ka eluga rahulolu.
Unimedi unekeskuse nina – kõrva – kurgu- ja unearsti Heisl Vaheri sõnul kõige sagedasem uneprobleem maailmas unetus, teisel kohal on uneapnoe, mis tekib, kui hingamisteed ei püsi piisavalt lahti. Uneapnoe esimeseks sümptomiks võib pidada norskamist, kuid seda üksinda ei saa uneapnoega seostada, uneaegseid pause (kestusega üle 10 sekundi) aga küll.
Tüüpilised kaebused, millega unekeskusesse pöördutakse, on liigne väsimus päevasel ajal, uinumisraskused ja rahutud jalad, norskamine jne. Inimene võib kaevata, et ta ei suuda magada – kas ei suuda uinuda või ärkab vastu hommikut ega jää enam magama.
Unehäire võib kaasuda kõikvõimalike kehaliste või psüühikahäiretega, aga see kujuneb omaette iseseisvaks ( unetuse) häireks, mis võib kesta aastaid.
Psühhiaater ja unearst Tuuliki Hion kirjeldab, et tüüpilist uneapnoega patsienti ülekaalulise keskealise meesterahvana, kellel on suur kaelaümbermõõt, kes on alatasa väsinud ja hajameelne ning kelle tähelepanu on häiritud.
Uneapnoed võivad põhjustada ka suurenenud kurgumandlid ja adenoid, samuti vabastamata jäänud või valesti vabastatud keelekida. Nooremate ja saledamate inimeste uneprobleemid on enamasti põhjustatud pigem näo – lõualuu karkassi ehitusest ja kaasuvateks probleemideks võivad olla ka mäluhäired ning õhtused uinumisraskused.
Uneapnoe puhul langeb hapnikusisaldus organismis nii drastiliselt, et see võib olla vaid 30% tavapärasest, mis tähendab ajule kroonilist hapnikunälga. Muude unehäirete puhul ei lase nt uneaegsed liigutused, rahutud jalad vm inimesel magada ja ta on väsinud ka päeval. Kui saada uneapnoe kontrolli alla, taanduvad sageli ka teised haigused, nagu püsiv ülekaal, kõrgenenud vererõhk, infarkti- ja insuldirisk jne.
Muudest unehäiretest nimetab Hion veel liigunisuse häiret, selle raskeimat vormi narkolepsiat ja hilise uneaja sündroomi. Liigunisuse häire all kannatavad inimesed magavad öösel liiga pikalt ja tahavad ka päeval magada, hilise uneaja sündroomi näol on tegemist aga une-ärkveloleku-rütmihäiretega. Selle sündroomi all kannatab u 5% inimestest, kelle organismil on kalduvus uinuda tavapärasest uneajast märkimisväärselt hiljem. Kas hiline uinumine on lihtsalt harjumus või keha püsiv omadus, selgub uneuuringu käigus.
Kuidas mõjutavad unehäired inimese töövõimet?
Tuuliki Hion nendib, et norskajad tunnistavad 37-protsendilise tõenäosusega, et nad ei saa oma tööga hakkama, 7,5% uneapnoega patsientidest on raske toime tulla uute ülesannetega ja 20% tunnistab, et nende jaoks on keeruline teha monotoonset tööd. Vahetustega töö puhul esineb unehäireid aga koguni 14% töötajatest!
Tööturvalisuse seisukohast näitab statistika, et unehäiretega töötajate puhul on risk tööõnnetusse sattuda 6–11 korda suurem ning 66% unehäirega inimestest tunnistab, et nad ei tule oma tööülesannetega toime. Tööõnnetuste arv on märkimisväärne ja nende kulud on kümme korda suuremad kui inimeste ravikulud. Ka töövõimetuspäevi tuleb unehäiretega töötajatel ette kaks korda rohkem.
Uneuurijad on seisukohal, et kui uneprobleeme paremini ära tuntaks ja nendega piisavalt tegeletaks, õnnestuks aastas säästa üle 20 000 inimelu. Vahemärkuseks olgu siinkohal öeldud, et ka 22% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtub uneapnoe tõttu. Positiivsena toob Hion välja, et EL on asunud unehäiretega tegelema ja neid laiemalt teadvustama ning üks esimesi samme, mis selles vallas tehtud on, puudutab elukutselisi autojuhte – neid tööle palgates välistatakse uneapnoe terviseriskina.
Kuidas tööandja saab unehäirega inimest märgata ja toetada?
Unehäirega inimestele on omased keskendumis- ja tähelepanuhäired, nende emotsionaalne heaolu on vähenenud, nad on sageli uimased ja väsinud, tujust ära, ärrituvad kergesti, on hajameelsed ja tähelepanematud, ei tule toime töö või tähtaegadega, teevad vigu jne. Unenõustaja Kene Verniku sõnul võib tööandja ennetaval eesmärgil kutsuda ettevõttesse esinema unekeskuse töötaja, kes unehäireid tutvustab ja palub töötajatel täita ka sellekohased küsimustikud.
Enamasti kipub aga olema nii, et töötajad ei julge küsimustikku täites kirjutada, et nad on pidevalt töö ajal väsinud, või tunnistada, et ei tule tööga toime. Siis võib abi olla sellest, kui juht toob vestluses töötajaga välja mingi konkreetse probleemi või vea ja küsib töötajalt otse, mis võis olla selle põhjus, et niisugune aps juhtus. Kui töötaja viitab väsimusele või kehvale unele, on tööandjal võimalus soovitada tal unenõustaja poole pöörduda. Siinkohal tuleks muidugi arvestada ka sellega, et nõustaja juures tuleb käia korduvalt ja tööajal ning külastuse kestus on keskmiselt üks tund.
On üsna tavaline, et inimene ise ei ole oma unehäirest (olgu siis uneapnoe vm) teadlik ega oska seetõttu aimata ka oma pideva väsimuse põhjust.
Kas lõokesed ja öökullid on müüt või tegelikkus?
Uneskaala otstes on äärmused, nn lõokesed ja öökullid, kellel on elus tõelisi probleeme – esimesed ei saa perega piisavalt suhelda, kuna lähevad liiga vara magama, teised ei jõua hommikuti tööle, kuna ei suuda ärgata (ei kuule äratust, sageli ei mäleta, et neid äratati, kuna kell 7 hommikul on neil alles sügava une faas). Midagi pole parata ? öökullid ONGI sellised ja selle vastu ei saa! Vahel on küll võimalik seda muuta, kuid enamasti siiski mitte. Lisaks tasub märkimist, et hilise uneaja sündroom kaldub olema pärilik.
Kuidas lahendada unehäirega töötaja probleemi?
Tõepoolest, kindlasti on paljudel tööandjatel raske võtta tõsiselt fakti, et töötajal on unehäire, mille tõttu oleks tarvis muuta tema töökorraldust, ent teadlikkus selle kohta üha levib. Juht võib küsida unekeskuselt käitumisjuhiseid ja selgitusi, mis aitavad tal unehäirega töötajat paremini mõista ja temaga arvestada.
- Vahetustega töö korral on kehale kõige raskem taluda olukorda, kus kehal lastakse ühe töörütmiga 3–4 päeva harjuda ja lüüakse see siis segi järgmisega. Kõige kehasõbralikumad on nn kiiresti vahetuvad vahetused (ingl rapidly rotating shifts) – selle teadmise võiks tööandja töögraafiku koostamisel kindlasti aluseks võtta.
- Hilise uneaja sündroomi all kannatav inimene on oma töös oluliselt produktiivsem, kui saab magada ja töötada temale sobivas rütmis. Lahenduseks on siin leida endale sobiv töö või, kui töökorraldus seda võimaldab, saada tööandjaga kokkuleppele alustada ja lõpetada tööd hiljem. Kui inimene saab hilise uneaja sündroomi diagnoosi, võib unearst vastastikusel kokkuleppel saata sellekohase teatise ka tööandjale.
- Liigunisuse häire ei ole ravitav ja inimene vajab ka päeva ajal regulaarseid uinakuid. Selle tarbeks võiks luua töökohale uinakukoha või kaaluda kaugtöö/kodukontori võimalust, kus inimene saab täita oma tööülesandeid talle sobival ajal ja sobivas rütmis. Kui kaugtöö võimalust ei ole, aitab niisuguse häirega inimesel oma tööga toime tulla see, kui ta saab töötada osaajaga.
Uinakukohad on üldse head, kirjeldab Tuuliki Hion, ja paljudes töökohtades on need tänapäeval ka olemas. Kus veel mitte, seal soovitab ta neid kindlasti rakendada, kuna väike uinak võib mõnikord märkimisväärset kasu tuua, kuid kroonilise väsimuse korral hädavajalik olla. Uinakuaeg võiks kesta 10–15 minutit, kindlasti ei tohiks see aga ületada 30 minutit, kuna nii satub inimene juba sügava une faasi. Enamasti piisab jõu taastootmiseks ka 10 minutist lõõgastunud istumisest – energiavarud saavad taastatud ja töö jätkub märgatavalt produktiivsemalt.