Unetuse kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (KKT­)

Kognitiivkäitumuslik teraapia on teadus ja selle võtete kasutamine nõuab väljaõpet ülikoolis. On välja töötatud ravivõtted enamuse psüühiliste häirete nagu depressioon, ärevushäired ja ka unetuse raviks.

Teaduslike uuringutega on paljukordselt tõendatud KKT ravivõtete mõjusus unetuse ravis.

Nimetame siin oluliste panustajatena mõjukate uuringumeeskondade liidritest professorid Colin Espie Oxfordi ülikoolis, Charles Morin Montreali ülikoolis, Allison Harvey California ülikoolis, Michael Perlis Pennsylvania Ülikoolis, Simon Kyle, Soili Kajaste. KKT-I erinevaid tehnikaid on rakendatud ja edasi arendatud 30 aasta jooksul.

Unerütmi ja kaasuvate häirete ning und häirida võivate tunnete ja mõtete kindlakstegemise järel määratakse kindlaks vajalikud muutused voodisolekuaegades ning vajadusel õpetatakse oskusi toimetulekuks teatud mõtete ja suhtumistega. Muutusi viib läbi klient ise saadud juhiste järele.

Tavaliselt kohtutakse 2-4 nädalaste ajavahemike järel mitmel korral. Kohtumiste arvu ja eesmärgi määravad terapeut ja klient koos. Raskuste tekkimisel leitakse kohtumistel koos lahendusi ja tehakse tööplaanis muutusi. Kasu on pikaaegne, sest õpitud oskusi saab vajadusel uuesti kasutusse võtta.

 

Võimalused

KKT¬I on teadusuuringute põhjal kõige efektiivsem unetuse ravi.

 

Näidustused

Korduvalt esinevad unetuse sümptomid:

  • Raskused uinumisega – suutmatus soovitud ajal, vähemalt poole tunni jooksul uinuda.
  • Probleemid une kestusega – uni jääb liiga lühikeseks.
  • Korduvad raskused une püsivusega – öised ärkamised, liiga varajane hommikune ärkamine.
  • Unekvaliteedi häired – uni ei ole kosutav.
  • Võimetus magada.
  • Päevasel ajal esinev väsimus ning häiritud enesetunne.

 

Unetusega kaasnevad enesetundehäired:

  • Unisus, väsimus ja kurnatus.
  • Tähelepanuhäired, keskendumisraskused, hajameelsus.
  • Arutlemise suutlikkuse, otsustusvõime, töökiiruse vähenemine.
  • Une kohta käivad korduma kippuvad muremõtted.
  • Meeleolumuutused – suurenenud ärevus, muretsemine, tuju kõikumine, kergesti ärritumine, pidurdamatus.
  • Kehalised sümptomid – silmalaud tunduvad rasked, pea tundub paks, südamekloppimine ja valu südame piirkonnas.

 

Läbiviimine

KKT¬I psühhoteraapia koosneb kahest osast, käitumismuutustest ja tööst mõtetega. Teraapia sessioonide arv on väga individuaalne. Keskmiselt 4-¬6 kohtumist.

 

Käitumise osa

  • Tugevdatakse seoseid unekäitumise ja unega seotud koha ja keskkonna vahel : uneperiood muudetakse ühtsemaks lühema voodis oldud aja arvel, seda nimetatakse voodisolekuaja piiramiseks.
  • Kasutatakse unepäevikut
  • Vaadatakse üle ja vajadusel tehakse järk-järgult muutusi päevases elustiilis, pakkudes selleks toetust
  • Vajadusel uuritakse käitumismuutuste mõju neid järele proovides, pakutakse toetust

 

Mõtetega tegelemine

  • uuritakse paranemist takistavate hoiakute olemasolu suhtes
  • aidatakse muuta takistavaid mõttemustreid, õpetades selleks erinevaid tehnikaid
  • kasutatakse abivahenditena toimetulekukaarte ja käitumispäevikuid
  • kasutatakse võtteid, mis aitavad suurendada motivatsiooni muutuste tegemiseks
  • õpetatakse lõõgastust soodustavaid võtteid

 

 

Ettevalmistused

NB! Enne vastuvõtule pöördumist soovitame eelnevalt täita ja vastuvõtule kaasa võtta uneuuringu küsimustik ning täita vähemalt kahe nädala jooksul unepäevikut.

Registreeri vastuvõtuaeg