norskaja (hingamishäire, uneapnoe)

…ära togi mind…ise sa norskad, ma kuulen küll, kuulen et see pole mina… ausõna, ise norskad, …ma ei saa hingata, raske on…tee aken lahti, siin pole õhku…see on normaalne…suur mees ikka norskab!!!…küll ma kaalust alla võtan, ausõna, homme lähen jõusaali, noh….ära õienda, ma olen tugev mees, parajalt paks ja parimates aastates….ok, lähen teise tuppa, hea küll hea küll….

Minu teekond

Sa norskad?

Tahad teada, mis norskamist tegelikult põhjustab ja mida saad sellest vabanemiseks teha?

Helista meile

Meie registratuur esitab Teile mõned lihtsad küsimused ja aitab leida aja sobivaima spetsialisti vastuvõtule: Tallinn 677 7300 Tartu 740 1755

Unenõustaja vastuvõtt

Unenõustaja aitab toime tulla norskamise tõttu häirunud unerütmiga ja sellest tingitud probleemidega.

Arsti vastuvõtt

Arst määrab vajalikud uuringud ja ravi. Vajadusel suunab ta Teid teiste spetsialistide juurde.

Uuringud

Uuringuid on mitmeid. Probleemi ulatuse ja põhjuste väljaselgitamiseks määrab arst sümptomitest lähtuvalt vajalikud uuringud.

Ravivõimalused

Norskamisest vabanemiseks ja heade ravitulemuste saavutamiseks on vajalik kliiniku ja patsiendi vaheline usaldus ning hea koostöö.

Sa norskad?

Helista meile

Unenõustaja vastuvõtt

Arsti vastuvõtt

Uuringud

Ravivõimalused

Norskajat iseloomustab

Tavaliselt kuuleb Norskaja oma hingamishäirest teistelt, ise ta seda magades ei taju.  Vahel magavad selle häirega inimesed hoopis näiliselt hästi ja kaua ning saavad uinuda kõikjal. Norskamisega võivad kaasneda kaalu – ja vererõhu tõus ning suhkurtõbi. Tegelikult viitab norskamine aga peaaegu alati suurematele terviseprobleemidele.

Norskamise mõju igapäevaelule

Päeval võib Norskaja tunda unisust. Seda eriti siis, kui peab pikka aega paigal püsima. Vahel märkavad ainult teised, et selle häirega inimeste aktiivsus on vähenenud ja nad kalduvad tihti tukkuma. Mõnikord ütlevad norskamisega hädas olijad ise, et jäävad unisuse tõttu autoroolis magama või ei jaksa tööd teha. Kui päeval tunnevad mõned selle häire all kannatajad unisust, siis öösel neil und ei tule või ärkavad enne hommikut üles. Lisaks leidub Norskajaid, kel pole muid kaebusi peale halva mälu.

Norskamisega seotud terviseprobleemid

Meie kogemusel pole norskamine alati unega kaasnev ohutu nähtus. Kuigi enamik inimesi norskab natuke, võib Norskajal olla ohtlik krooniline haigus: uneapnoe. Selle haiguse puhul vajub sageli hingamisteede ülemine osa une ajal osaliselt või täielikult kokku, hapnikusisaldus kehas langeb, unes tekivad lühikesed katkestused, toimuvad märkimisväärsed muutused keha ainevahetuses ning tõuseb vererõhk. Samuti võib esineda südame rütmihäireid, tekkida mõni südamehaigus ning selle arenedes isegi südamelihase infarkt. Uneapnoega inimestel võib esineda ka ajuinsulti ja dementsust. Ometi ei saa alati neid terviseprobleeme ja uneapnoed norskamise põhjal ennustada, sest mõnikord kulgeb uneapnoe ilma norskamiseta.

Norskamine viitab unehäiretele

Norskamine on sümptom. Ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Milline konkreetne unehäire teid kimbutab aitab välja selgitada spetsialist. Norskamine võib viidata mõnele järgnevast unehäirete loetelust:

  • primaarne tsentraalne uneapnoe
  • kehalistest häiretest tingitud tsentraalne uneapnoe
  • ainetest tingitud tsentraalne uneapnoe
  • Cheyne-Stokesi hingamismuster
  • perioodiline hingamine
  • täiskasvanu obstruktiivne uneapnoe
  • idiopaatiline unega seotud mitteobstruktiivne alveolaarne hüperventilatsioon
  • uneaegse kopsuparenhüümi või vaskulaarse patoloogiaga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia
  • uneaegne alumiste hingamisteede obstruktsiooniga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia
  • uneaegne neuromuskulaarse häire ja rindkereseina häiretega seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia
  • teised uneaegsed hingamishäired

Ravist üldiselt

Norskamisest vabanemiseks pakub spetsialist pärast patsiendi probleemi ja põhjuste väljaselgitamist valiku sobilikest ravivõimalustest. Ravi alguses tehakse vajalikud protseduurid ja tutvustatakse patsiendile detailsemalt ravipõhimõtteid.  Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti võimalikes küsimustes.