norskaja (hingamishäire, uneapnoe)

…ära togi mind…ise sa norskad, ma kuulen küll, kuulen et see pole mina… ausõna, ise norskad, …ma ei saa hingata, raske on…tee aken lahti, siin pole õhku…see on normaalne…suur mees ikka norskab!!!…küll ma kaalust alla võtan, ausõna, homme lähen jõusaali, noh….ära õienda, ma olen tugev mees, parajalt paks ja parimates aastates….ok, lähen teise tuppa, hea küll hea küll….

Minu teekond

Sa norskad?

Tahad teada, mis norskamist tegelikult põhjustab ja mida saad sellest vabanemiseks teha?

Helista meile

Meie registratuur esitab Teile mõned lihtsad küsimused ja aitab leida aja sobivaima spetsialisti vastuvõtule: Tallinn 677 7300 Tartu 740 1755

Unenõustaja vastuvõtt

Unenõustaja aitab toime tulla norskamise tõttu häirunud unerütmiga ja sellest tingitud probleemidega.

Arsti vastuvõtt

Arst määrab vajalikud uuringud ja ravi. Vajadusel suunab ta Teid teiste spetsialistide juurde.

Uuringud

Uuringuid on mitmeid. Probleemi ulatuse ja põhjuste väljaselgitamiseks määrab arst sümptomitest lähtuvalt vajalikud uuringud.

Ravivõimalused

Norskamisest vabanemiseks ja heade ravitulemuste saavutamiseks on vajalik kliiniku ja patsiendi vaheline usaldus ning hea koostöö.

Sa norskad?

Helista meile

Unenõustaja vastuvõtt

Arsti vastuvõtt

Uuringud

Ravivõimalused

Mis iseloomustab norskajat?

Tavaliselt kuuleb norskaja oma hingamishäirest teistelt, ise ta seda magades ei taju. Vahel magavad selle häirega inimesed hoopis näiliselt hästi ja kaua ning saavad uinuda kõikjal. Norskamisega võivad kaasneda kehakaalu tõus, vererõhu tõus ja suhkurtõbi ning tegelikult viitab norskamine aga peaaegu alati suurematele terviseprobleemidele.

Norskamise mõju igapäevaelule

Päeval võib norskaja tunda unisust. Seda eriti siis, kui peab pikka aega paigal püsima. See, kas norskaja ise oma probleemidest aru saab, on väga erinev. Vahel märkavad ainult teised, et selle häirega inimeste aktiivsus on vähenenud ja et nad kalduvad tihti tukkuma. Mõnikord ütlevad aga norskamisega hädas olijad ise, et jäävad unisuse tõttu autoroolis magama või ei jaksa tööd teha.

Kui päeval tunnevad mõned selle häire all kannatajad unisust, siis öösel neil und ei tule või nad ärkavad enne hommikut üles. Lisaks leidub norskajaid, kel pole muid kaebusi peale halva mälu. Seega väljenduvad häire sümptomid erinevalt ja vajavad individuaalset lähememist.

Norskamisega seotud terviseprobleemid

Meie kogemuste põhjal pole norskamine alati unega kaasnev ohutu nähtus. Kuigi enamik inimesi natukene norskavad, võib norskajal olla ohtlik krooniline haigus – uneapnoe. Uneapnoe korral vajub hingamisteede ülemine osa une ajal sageli osaliselt või täielikult kokku. Selle tulemusena vallandub järgnev probleemide ahel – kehas langeb hapnikusisaldus, unes tekivad lühikesed katkestused, keha ainevahetuses toimuvad märkimisväärsed muutused ning vererõhk tõuseb.

Norskamine võib mõjutada ka südant ja esineda võib südame rütmihäireid, võib tekkida mõni südamehaigus ning selle arenedes isegi südamelihase infarkt. Uneapnoega inimestel võib esineda ka ajuinsulti ja dementsust. Ometi ei saa alati neid terviseprobleeme ja uneapnoed norskamise põhjal ennustada, sest mõnikord kulgeb uneapnoe ilma norskamiseta.

Norskamine viitab unehäiretele

Norskamine on sümptom. Ent ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire just sind kimbutab, aitab välja selgitada spetsialist.

Norskamine võib viidata mõnele probleemile järgnevast unehäirete loetelust:

  • primaarne tsentraalne uneapnoe;
  • kehalistest häiretest tingitud tsentraalne uneapnoe;
  • ainetest tingitud tsentraalne uneapnoe;
  • Cheyne-Stokesi hingamismuster;
  • perioodiline hingamine;
  • täiskasvanu obstruktiivne uneapnoe;
  • idiopaatiline unega seotud mitteobstruktiivne alveolaarne hüperventilatsioon;
  • uneaegse kopsuparenhüümi või vaskulaarse patoloogiaga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • uneaegne alumiste hingamisteede obstruktsiooniga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • uneaegne neuromuskulaarse häire ja rindkereseina häiretega seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • muud uneaegsed hingamishäired.

Nõustamine

Tihti on segav unehäire rikkunud inimese une loomuliku rütmi ja halvendanud tema elukvaliteeti ning enesetunnet. Sellisel puhul on hea tulla unenõustaja vastuvõtule, et koos spetsialistiga magamiskeskkond, sellega seotud harjumused, unerütm ja enesetunne üle vaadata.

Nõustaja kasutab probleemi lahendamisel peamiselt kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapiat, kuid vastavalt vajadusele kasutatakse ka erinevaid töölehti ja teisi teraapiavorme ning -tehnikaid, sealhulgas:

  • motiveeriv intervjueerimine;
  • teadveloleku ehk mindfulnessi tehnikad;
  • lihasrelaksatsioon;
  • kujutlustehnikad;
  • hingamisharjutused.

Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (KKT)

Kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat kasutatakse psüühikahäirete raviks. KKT eesmärk on eelkõige häire leevendamine, tagasilanguste ärahoidmine ja toimetuleku parandamine. Selleks aidatakse kliendil leida ja muuta oma ebaotstarbekaid hoiakuid, mõtteviise ning käitumist. Kliendile õpetatakse ka läbi uute oskuste õppimise iseendale terapeudiks olemist.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia on uuringute põhjal kõige efektiivsem unetuse ravi. Teraapia koosneb kahest osast: käitumismuutustest (nt tugevdatakse seoseid unekäitumise ja unega seotud koha ning keskkonna vahel) ja tööst mõtetega (sh hoiakute ja mõttemustrite uurimine ning muutmine).

Unearst

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on enamus unearste kasvanud välja mõne muu unega tihedalt seotud eriala spetsialistidest. Hea Une Keskuses tegelevad mitmekülgse ravi pakkumise eesmärgil unemeditsiiniga arstidest kõrva-nina-kurguarst, psühhiaater ja psühholoog.

Unearsti vastuvõtul hinnatakse unehäire sümptomeid, pannakse paika uuringu- ja raviplaan ning jälgitakse ravi kulgu. Alati ei piisa ühest visiidist unearsti juurde ja mõnedel juhtudel pöördutakse kokkuleppe kohaselt unearsti vastuvõtule mitmel korral, näiteks:

  • seisundi jälgimiseks;
  • uuringutulemuste selgitamiseks ja edasiste soovituste saamiseks;
  • ravimi/ravi mõju jälgimiseks.

Norskamise puhul parima ravitulemuse saavutamiseks võib esineda vajadus täita keskuses ja kodus küsimustikke, unepäevikut ning raviülesandeid. Hea Une Keskus pakub oma klientidele täielikku valikut vajaminevaid teenuseid.

Kõrva-nina-kurguarst

Kõrva-nina-kurguarst (KNK) teostab patsiendi läbivaatuse, kontrollib hingamisteede läbitavust ja seisukorda ning suunab patsiendi edasi vajalikele uuringutele. Kuna norskamise puhul on enamasti tegemist mõne hingamishäirega, siis käsitletakse hingamisteid ja und käsikäes.

Patsiendi uurimiseks on Hea Une Keskuses kasutusel kaasaegse sisustusega kõrva-nina-kurguhaiguste uurimise kabinet. KNK-haiguste uurimine ja ravi toimub meeskonnatööna, kus osalevad ka kirurg, õde ja anestesioloog. Sel viisil on kaetud kogu protsess alates esmasest visiidist ja uuringutest kuni ravi ning korduvvisiitideni välja.

Kodune uuring

On üpriski loomulik, et öisel ajal esinevaid sümptomeid on peaaegu võimatu ise jälgida. Kaks allpool kirjeldatud uuringut aitavad magades esinevaid hingamishäireid või normaalsest kõrvalekalduvat füüsilist aktiivsust kaardistada. Uuringuks vajalikud juhised ja aparaadid saab patsient keskusest, kuid protseduurid ise toimuvad mugavalt kodustes tingimustes.

Hingamishäirete limiteeritud uuring

Tegemist on uuringuga, mille käigus antakse patsiendile unekeskusest koju kaasa väikesemõõtmeline seade, mille saab vastavalt juhistele lihtsa vaevaga une ajaks enda külge riputada. Uuringus kasutatav seade mõõdab küll uneaegseid hingamishäireid ehk keskmise ja raske uneapnoe olemasolu, kuid samas ei võimalda see teatud juhtudel kergete hingamishäirete registreerimist.

Samuti on hingamishäirete limiteeritud uuring kasuliku sõeluuringu vahend esmatasandi arstiabis edasiste uuringuvajaduste üle otsustamiseks. Unekeskuses kasutatakse seda uurimismeetodit teatud juhtudel hingamishäire diagnoosimiseks.

Antud uuringu raames salvestatakse järgnevat:

  • ninahingamine;
  • rindkerehingamine;
  • oksühemoglobiini saturatsioon.

Aktimeetria (liikumise pikaajaline registreerimine)

Aktimeetria võimaldab liigutusaktiivsuse ja valguse olemasolu/puudumise alusel füüsilise aktiivsuse taset määrata. Selleks kasutatavat seadet kantakse randmel, registreerides liigutuste olemasolu või nende puudumist ja eristades seeläbi une ning ärkveloleku tegelikke perioode.

Une-ärkveloleku rütmihäireid tuvastavat seadet kasutatakse 10-14 päeva jooksul. Aktimeetriaks kasutatava seadme andmete analüüsi täiendab samaaegne unepäeviku täitmine.

Öine uuring

Öised uuringud võimaldavad patsiendi und ja selleaegseid terviseaspekte põhjalikult jälgida ning analüüsida. Norskamisega seotud häirete kohta info kogumiseks paigaldatakse patsiendi kehale mitmeid andureid ja vajaminevaid näitajaid registreeritakse koguni 8 tunni vältel.

Vajalike uuringute vahel juhendavad ja jälgivad patsiente meie uneõed ning enne uneuuringule tulekut tasub läbi lugeda uneuuringule tulija meelespea.

Mis on polüsomnograafia (PSG)?

Polüsomnograafia on täisuneuuring, mis registreerib kehale kinnitatud andurite abil kogu ööune. Polüsomnograafilise uuringu puhul peab klient viibima kogu öö unekeskuses, saabudes sinna õhtupoolikul ja sooritades enne harjumuspärast uneaega kõik vajalikud protseduurid.

Tegemist on kõige mahukama ja põhjalikuma uneuuringuga, mida kasutatakse kliinilises ja teaduslikus töös. Uneuuringu abil on võimalik diagnoosida laia hulka erinevaid häireid, sealhulgas uneapnoed.

Uuringu käigus salvestatakse järgmisi näitajaid:

  • une faasid ja nende vaheldumine;
  • liigutused;
  • hingamine;
  • norskamisheli;
  • südametöö;
  • pulss;
  • hapniku sisaldus kehas.

Seejuures salvestatakse ka magamisel inimese poolt tekitatud heli ja kogu protsess jäädvustatakse videole. Pärast keskuses veedetud ööd tuleb käia korduvvisiidil, mille käigus arst annab teavet uuringu tulemuste kohta ja tutvustab ravivõimalusi.

Mis on polügraafia (PG)

Polügraafia on limiteeritud uneuuring, mille käigus registreeritakse andurite abil uneaegseid hingamishäireid diagnoosida aitavaid organismi erinevaid näitajaid:

  • organismi hapnikuvarustus;
  • südametegevus;
  • pulsisagedus;
  • uneaegne hingamine (suu-nina, rindkere- ja kõhuhingamine);
  • kehaasendi muutused (selili, kõhuli, paremal või vasakul küljel);
  • norskamisheli olemasolu ja tugevus.

Polügraafiat kasutatakse peamiselt just norskamise ja uneaegsete hingamishäirete diagnoosimisel. Selle abil on võimalik diagnoosida ka hingamishäirete põhjuslikke seoseid ja hinnata nende raskusastet patsiendil, kellel on ka kaasuvaid haigusi (nt ülekaal, kõrge vererõhk, II tüübi diabeet).

Päevane uuring

Konkreetse patsiendi vajadustest lähtuvalt viiakse keskuses öist uneuuringut täiendavalt läbi ka päevaseid uneuuringuid. Peamised selleks kasutatavad testid on mitmekordne uinumiskiiruse test ja ärkvelpüsimise test, mis võimaldavad hinnata päevase unisuse ulatust. Päevane unisus pärsib inimese igapäevast tegutsemist, põhjustades halba enesetunnet, reaktsioonikiiruse alanemist ja sooritusvõime langust.

Mitmekordne uinumiskiiruse test (MSLT)

MSLT testi ehk mitmekordse uinumislatentsuse testi (Multiple Sleep Latency Test) kasutatakse unevalmiduse või unisuse määramiseks. Uuringu käigus mõõdetakse seda, kui kiiresti inimene päevasel ajal vaikses keskkonnas uinub. Uuring viiakse läbi keskuses ja selle jooksul analüüsitakse muuhulgas seda, kas inimene suudab 20 minuti jooksul uinuda. Seda testi teostatakse mitmete päevast liigset väsimust põhjustavate unehäirete, sealhulgas uneapnoe, uurimisel.

Ärkvelpüsimise test (MWT)

MWT test ehk ärkvelpüsimise test (The Maintenance of Wakefulness Test) on uuring ärkvelpüsimise võime uurimiseks. Unearst suunab inimese ärkvelpüsimise testi tegema kui esineb vajadus määrata tema päevase liigse unisuse taset.

Test kestab terve päeva ja selle jooksul palutakse inimesel end pimendatud ruumis ärkvel hoida. Inimese näitajaid uuritakse andurite abil ja kokku koosneb uuring neljast 40 minutit kestvast salvestusest. Testiga mõõdetakse norskaja võimet ärkvel püsida ja seda kasutatakse paljude liigset päevast väsimust põhjustavate haiguste ravitulemuste hindamiseks.

Ravist üldiselt

Pärast patsiendi probleemi ja selle põhjuste väljaselgitamist pakub spetsialist norskamisest vabanemiseks valiku sobilikest ravivõimalustest. Ravi alguses viiakse läbi vajalikud protseduurid ja tutvustatakse patsiendile üksikasjalikult valitud raviviisi põhimõtteid.

Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti võimalikes küsimustes.

Hingamishäirete võimalikud ravimeetodid:

Ravist üldiselt

Norskamisest vabanemiseks pakub spetsialist pärast patsiendi probleemi ja põhjuste väljaselgitamist valiku sobilikest ravivõimalustest. Ravi alguses tehakse vajalikud protseduurid ja tutvustatakse patsiendile detailsemalt ravipõhimõtteid.  Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti võimalikes küsimustes.