päeval tukkuja (liigunisus, narkolepsia)

…ma olen nii-nii väsinud…tahan magada kogu aeg!!!…see pole normaalne, ma ei jaksa enam inimestega suhelda...masendav…jälle jäin teatris magama—ma räägin, see pole normaalne, ma loodan et ma ei norsanud…see on sügisest, see kaamos…peaasi, et roolis magama ei jääks…silmad lihtsalt vajuvad kinni…ma vajun, ma vajun…põlved on nõrgad…

Minu teekond

Tukud tihti?

Tahad teada, mis põhjustab tihedat tukkumist ja päevast väsimust ning kuidas seda ohjata?

Helista meile

Meie registratuur esitab Teile mõned lihtsad küsimused ja aitab leida aja sobivaima spetsialisti vastuvõtule. Tallinn 677 7300 Tartu 740 1755

Unenõustaja vastuvõtt

Unenõustaja aitab toime tulla tukkumisest ja päevasest väsimusest tingitud probleemidega.

Arsti vastuvõtt

Arst määrab vajalikud uuringud ja ravi. Vajadusel suunab ta Teid teiste spetsialistide juurde.

Uuringud

Näidustuste korral tehakse tukkujale öine uneuuring, mida vajadusel jätkatakse päevase uuringuga.

Ravivõimalused

Liigsest tukkumisest vabanemiseks ja heade ravitulemuste saavutamiseks on vajalik nii keskuse ja patsiendi vaheline usaldus kui ka hea koostöö.

Tukud tihti?

Helista meile

Unenõustaja vastuvõtt

Arsti vastuvõtt

Uuringud

Ravivõimalused

Mis iseloomustab päeval tukkujat?

Keset päeva tukkumises puhkamise eesmärgil ei ole midagi halba, sest uni on tervisele hea ja puhanud inimene on päeval produktiivsem. Kuid soov päeval tukkuda võib olla ka pealesunnitud käitumine ja märk unehäirest. Seetõttu on oluline esimesel võimalusel unespetsialisti poole pöörduda, sest unega seotud probleemid võivad tuua kaasa teisi tõsisemaid probleeme.

Seetõttu kasutataksegi terminit “päeval tukkuja” ja sellega viidatakse inimesele, kes võib jääda päeval uniseks ja seda sagedamini, kui talle endale tundub. See unisus segab tegemast paigal püsimist nõudvaid asju ja tukkuja peab ärkvel püsimiseks kõvasti võitlema. Liikudes on aga inimesel sageli kergem.

Päevase unisuse all kannataja ehk päeval tukkuja öine uni võib aga olla pikenenud. Vahel ütlevad teised, et tukkuja on unisemaks jäänud, kuid ise ta sellest tavaliselt aru ei saa. Päeval võib kergesti leida aset tukkuma jäämine ja osadel juhtudel vaid mõneks minutiks; samas vahel ei suudeta unest ärgata, kui on juba magama jäädud. Nagu näha, võivad sümptomid olla küllaltki erinevad.

Kontrollimatu väsimus ja tukastamised segavad keskendumist ja lõhestavad igapäevast elurütmi. Enamasti pakuvad uinakud siiski vaid lühiajalist kosutust ja mõnedel juhtudel võib inimene end vahetult pärast tukastamist veel unisemana tunda!

Tukkuja enesetunne

Päeval tukkuja ei pruugigi end koguaeg unisena tunda ja võib juhtuda, et näiteks hoopis positiivse või negatiivse tunde peale tekib tal nõrkus mõnes kehaosas – keel läheb pehmeks, asjad kukuvad, põlvist võtab nõrgaks või kukutakse. Öine uni on päeval tukkujatel väga erinev ja kui vahel kaasneb sellega öine pikk uni, siis teinekord on uni hoopis katkendlik ja esineb õudusunenägusid ning unes tegutsemist.

Päeval tukkujal võib kujuneda välja une-ärkveloleku rütmihäire, mil une ja ärkveloleku perioodid ei haaku tavapärase öö ja päeva rütmiga. Pidevad tervisehäired võivad aja möödudes põhjustada aga meeleoluhäireid, ärevust ja stressi.
 

Tukkumist põhjustavad unehäired

Tukkumine ja päevane unisus on sümptomid ja ühe domineeriva sümptomi taga võivad samas peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire inimest kimbutab aitab välja selgitada spetsialist (unenõustaja, unearst, kõrva-nina-kurguarst). Liigne tukkumine ja päevane unisus võivad viidata mõnele häirele järgnevast unehäirete loetelust:

  • tsentraalsed hüpersomniad;
  • narkolepsia;
  • korduv hüpersomnia;
  • idiopaatiline hüpersomnia pika uneajaga;
  • idiopaatiline hüpersomnia pika uneajata;
  • käitumuslik ebapiisava une sündroom;
  • tervisehäirega seotud hüpersomnia;
  • ainete kasutamisega seotud hüpersomnia;
  • ravimi kasutamisega seotud hüpersomnia;
  • aine või häirega mitteseotud hüpersomnia;
  • füsioloogiline (orgaaniline) hüpersomnia.

Ravist üldiselt

Liigsest päevasest tukkumisest vabanemiseks pakub spetsialist pärast patsiendi probleemi ja põhjuste väljaselgitamist valiku sobilikest ravivõimalustest. Pärast arsti visiidil käimist, vajalike uuringute/analüüside tegemist ja patsiendi probleemi ning selle põhjuste väljaselgitamist pakub spetsialist päeval tukkumise kontrollimiseks valiku sobilikest ravivõimalustest.

Ravi alguses viiakse läbi vajalikud raviprotseduurid ja tutvustatakse patsiendile detailsemalt ravi põhimõtteid. Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti võimalike küsimuste osas. Uute sümptomite lisandumisel või ootuspäraste ravitulemuste märkimisväärsel viibimisel tehakse täiendavaid uuringuid ja kaasatakse täiendavaid spetsialiste.

Võimalikud ravimeetodid

Eelnevalt mainitud toimingute tulemusena saab unearst määrata päeval tukkujale ravimiseks ühe järgnevatest meetoditest (või nende kombinatsiooni):