Kuidas unes siplejat ära tunda?
Unes sipleja võib puhkeseisundis tunda jalgades või kätes ebameeldivust ja vajadust neid liigutada. Tema öist und võib rikkuda ka rahutute jalgade sündroom, sest häiriv tunne jalgades (“sibinad”, “sipelgajooksutunne” jms) sunnib jalgu liigutama ja see tunne leeveneb ainult liigutamisel. Seetõttu tuleb inimesel vahel koguni üles tõusta ja veidi ringi käia. Sellele lisanduvad aga seejärel probleemid uuesti uinumisega, kuna sageli ei lase rahutuse tunne jalgades pikalt uuesti magama jääda.
Unes siplemise sümptomid võivad olla erinevad, kuid unes siplemise käes kannataja ise ei pruugi neid tähele panna. Unes sipleja voodikaaslane võib aga kirjeldada järgmisi peamisi tunnuseid:
- unes jalgadega siplemine, mille näol võib olla tegemist perioodiliste jäsemeliigutuste häirega (PJLS), mida iseloomustavad korduvad liigutused;
- hammaste uneaegne krigistamine (bruksism), mida seostatakse sageli stressiga ja mis võib hammastele kahjulikult mõjuda.
Unes sipleja enesetunne
Sarnaselt paljudele teistele unehäiretele võib ka unes sipleja end päeval väsinu ja unisena tunda. Rahutu ja katkendlik uni äratab magaja pidevalt üles ning see võib omakorda tekitada unetust ja une-ärkveloleku rütmihäireid. Tegemist on justkui unehäirete nõiaringiga.
Unine ja väsinud olek päeval ei lase elada täisväärtuslikult ja elukvaliteedi languse tõttu võivad kujuneda välja ka meeleoluhäired (ärevus, depressioon, stress jne). Seega võib unes siplemisest põhjustatud väsimuse käes kannatav inimene kujuneda ohuks nii endale kui teistele.
Unes siplemist võivad põhjustada:
Unes siplemisel ja sellega seotud rahutul unel võib olla mitmeid põhjuseid. Ilma spetsialisti vastuvõtul käimata ei ole aga võimalik täpset põhjust leida. Seetõttu on oluline tulla unearsti vastuvõtule, et arst saaks inimese üle vaadata ja võimalikud probleemid kaardistada.
Levinumad unes siplemise põhjused on:
- rahutute jalgade sündroom;
- perioodiliste jäsemeliigutuste häire;
- kehalise häirega seotud uneaegne liigutushäire;
- ravimi või aine kasutusega seotud uneaegne liigutushäire;
- täpsustamata uneaegne liigutushäire;
- uneaegne bruksism ehk hammaste krigistamine;
- uneaegsed jalakrambid;
- uneaegne rütmiline liigutushäire;
- healoomuline vastsündinu uneaegne müokloonus;
- selja propriotseptiivne unealguse müokloonus;
- unealguse võpatused (“sleep starts”).