01.12.2016

Hommik käes… Juba?!

Laste unevõlg on üha tõsisem probleem. Juba lasteaia­põnnidel jääb uneaega napiks, mis veel koolilastest ­rääkida. Kuidas teha nii, et mitte võlgu elada ning laps jaksaks hommikul rõõmustada alanud päeva üle?

Mariliis Pinni (33) peres on kõik öökullid. Tambet Robert (2) ja Marie Elisabeth (7) ei lähe naljalt õhtul enne ühtteist magama ning vanemad naudivad vaikseid öötunde kui kõige paremat töötegemise aega. Hommikul tahaksid aga kõik kaua põõnata. Õnneks algavad Mariel koolitunnid alles kella kaheteistkümnest ja vanematel on paindlik töögraafik.

Järgmisest aastast aga elukorraldus muutub, sest Marie hakkab koolis käima hommikuses vahetuses. Ema räägib, et koolis tehti lastevanemate seas küsitlus selle kohta, mis kell võiksid tunnid alata. 90 protsenti vanematest eelistas koolipäeva algusena kella üheksat. Teda aga üllatas ühe ema arvamus, kes leidis, et lapsed peaksid ikka kell kaheksa alustama, sest nii saab neid harjutada tulevikus ka kella kaheksaks tööle jõudma. “Mind “harjutati” niimoodi kaksteist aastat, mingil ajal algas kool koguni kolmveerand kaheksa hommikul. Tulemus oli see, esimesed tunnid olid minu jaoks täiesti mahavisatud aeg, sest ma ei olnud õppimisvõimeline. Mäletan, kuidas isa mind koolipäevadel äratas – tõstis voodi tagurpidi ja pani toas täistuled põlema. Ega ma ikkagi õieti ei ärganud,” räägib Mariliis. “Samasugused on ka mu lapsed. Kui äratada nad liiga vara, on nad zombid. Ja siin ei aita ka see, kui ma sunnin neid varem magama minema. See oleks sama, kui ma sunniks lõokese tüüpi inimest vägisi hommikul kauem magama – ta ei suuda. Ma arvan, et enamikus töökohtades saaks arvestada inimeste eripäradega ja peakski seda tegema. Mis kasu on pangas majandusanalüütikust, kes esimesed töötunnid sisuliselt maha magab, kuna ta on tüübilt öökull?“

Kuigi Mariliisi lapsed on pisikesest peale läinud hilja magama ja ka ärganud hilja, jälgib ema hoolega, et nad saaksid oma tervislikud unetunnid täis magatud. Kui und jääb väheseks, on lapsed hüperaktiivsed, märkab Mariliis oma kodus. Tütre uneaeg algab kell üksteist, hommikul ärkab ta kell kümme. Raske on vaid nendel päevadel, kui on vaja jõuda kell veerand kümme algavasse kunstiringi.

Vanemad nõuavad, et lapsed paneksid kell kümme nutiseadmed kappi. Siis jääb enne voodisse minekut veel natuke aega rahulikult mängida. “Kui lasta neil kuni uneajani iPadis olla, siis ei suuda nad magama jääda, kuna on tegevusest nii haaratud,” on Mariliis tähele pannud. “Oleme väga soosivad aruka nutitegevuse suhtes, kuid siin tuleb kehtestada piire, sest lapsed kaovad nutimaailma kergesti ära.”

Teismelisest öökull

Viljandis elav Kadri (41) on oma poja Joosepi (16) pärast viimasel ajal mures. Nimelt kuluvad hilised tunnid noormehel nutitelefonis ja kell seitse ärgates on ta nii unine, et ei suuda hommikustki süüa. “Ta on õnneks küll väga kohusetundlik ja jõuab õigel ajal kooli. Suudab seal ka kaasa töötada, kuigi on mulle öelnud, et mõte hommikuti eriti ei tööta,“ räägib ema. “Ilmselt ärkab tema keha päriselt keskpäeva paiku, sest alles siis suudab ta esimest korda süüa. Kui ta varem sööb, ajab toit teda iiveldama. Paar korda kuus läheb väsimus juba nii suureks, et ta ei suuda välja­magamiseks nädalavahetust ära oodata. Olen lasknud tal siis lihtsalt puududa, et ta saaks magada.”

Kadri on püüdnud pojaga kokku leppida, et ta läheks ikka enne südaööd magama. Kooliajal kehtib kokkulepe, et kell üheksa õhtul paneb Joosep arvuti kinni – seda on ema ka kontrollinud. Samas telefoni üle kontrolli pole ja tavaliselt jätkab Joosep pärast arvuti sulgemist oma toimetamisi telefonis veel mitu tundi. “Ma räägin, et mingu varem magama, aga tüüpilise pubekana leiab ta, et küll tema teab ise paremini – uni ju ka varem ei tule. Ilmselt on hilise ülevaloleku põhjuseks ka see, et viimastel aastatel on poeg loobunud trennist ja lihtsalt ei olegi piisavalt väsinud.”

Katsed uneaega nihutada

Jaana Merilai (31) poeg Jan Markus (8) läks kooli eelmisel sügisel. See oli paras katsumus. Enne tuli laste­aias olla kell üheksa, mis ei olnud probleem, kaheksaks kooli jõudmine oli aga küll. Seitsme paiku ärgata oli piin kogu perele, Jan Markus oli hommikuti väga unine, lausa pahur. Juba nädala pärast oli koolirõõm kadunud – seda just varase ärkamise pärast. “Ja me ei olnud õhtuti kaua üleval, hiljemalt kell kümme läksime magama,” kinnitab ema.

“Kuid siis ootamatult ja täiesti juhuslikult leidsin viisi, kuidas me – nii laps kui mina ise – ei oleks hommikuti nii unised,” jätkab Jaana. “Logistilistel põhjustel pidin hakkama varem ärkama, senise veerand kaheksa asemel kolm­veerand seitse. Ja oh imet, palju kergem on! Samamoodi ka Jan Markusel. Ta on ärgates värskem ning tuleb parema tujuga voodist välja. Seega minu soovitus teistele lapsevanematele: nihutage oma ärkamisaega 10, 15, 30 minuti kaupa edasi või tagasi vastavalt võimalusele. Tuleb välja, et enesetunnet mõjutab otseselt, mis unetsüklis me üles ärkame. Sügavast unest on raske ärgata ja unevõlg jääb kummitama.”

Unimedi unekeskuse nõustaja Kene Vernik näeb uniseid lapsi oma töös väga tihti. Ta ütleb, et Eesti laste ellu on unevõlg sisse programmeeritud, sest keskmiselt peavad lapsed ärkama pool seitse, mis tähendab, et nad peaksid juba kell üheksa õhtul magama. “Lasteaialapsed, eriti vanemates rühmades, on tihti unevõlas seetõttu, et neid sunnitakse päeval magama. Mis aga tähendab, et õhtul nad ei jää kell üheksa magama ning hommikul on raske ärgata.“

Kui algklassilapsel tuleb ärgata hommikul kell seitse, siis uinuma peaks ta kell üheksa või veerand kümme. 11–22aastastel tekivad aga hormonaalsed muutused, mis omakorda tähendab uneaja alguse hilisemaks nihkumist – nüüd ei tahagi uni tulla varem kui kell kümme või pool üksteist. Ärgata tuleb aga endiselt vara ning hakkabki tekkima unevõlg.

Miks uni õhtul tulla ei taha?

Tänapäeval on suureks probleemiks laste hüperaktiivsus, kuid enne, kui hakata selle vastu ravimeid otsima, tuleks üle vaadata lapse unerežiim. Vabalt võib hüperaktiivsuse põhjuseks olla liiga vähene magamine. Uni mõjutab ka õppimisvõimet. “Unevõla puhul ei räägi me mitte tundidest, vaid minutitest. Tund unevõlga on juba väga-väga palju,” ütleb Vernik.

Unenõustaja kirjutab suure osa sellest probleemist ekraanide ja väheliikuva elustiili arvele. Näiteks veedab USAs tavaline 9–10aastane laps 5–7 tundi ööpäevast ekraanide ees. Tõenäoliselt on umbes sama ka Eestis. USA pediaatrite assotsiatsioon soovitab, et kuni teismeeani ei tohiks ekraaniaega ööpäevas olla rohkem kui 2 tundi ning alla kaheaastased ei peaks üldse ekraanide ees aega veetma. “Tehnoloogiaseadmete ekraanid kiirgavad siniselt,“ ütleb Vernik. “See toon annab meie ajule signaali, et on alles päev ning organismil pole veel vaja hakata unehormooni melatoniini tootma. Oma aja võtab ka maharahunemine, kui on mängitud mingit ägedat mängu või sõpradega põneval teemal tšätitud.”

Suur probleem on ka laste vähene liikumine. Kui päeval pole midagi füüsilist eriti tehtud, ei tahagi uni tulla, sest väsimust pole. Vernik ütleb, et jutud väga vähese une­vajadusega lastest ei vasta tavaliselt tõele. “Võibolla üks laps tuhandest on tõesti füsioloogiliselt vähese une­vajadusega, kuid enamik meist on siiski ehitatud nii, et meil on vaja magada. Olen näinud vanemaid, kes räägivad, kuidas nende laps magab kuus tundi ööpäevas ja pole tal häda midagi – ongi selline hüperaktiivne. Kui siis teha eksperiment ja kasvatada uni üheksa tunnini, selgub, et hüper­aktiivsus väheneb või kaob sootuks. Reaalsuses on vähe inimesi, kes on vähese unega või öökulli tüüpi.“

shutterstock_87761776-2

KUIDAS SAADA LAPS VAREM MAGAMA?

Ole kursis sellega, millega su laps oma toas õhtuti tegeleb.

Räägi lapsele, miks on vaja magada ja mis juhtub, kui magada liiga vähe.

Leppige kokku kellaaeg, kui kõik pereliikmed panevad oma telefonid näiteks kappi või korvi ja keegi neid enam ei kasuta. Kui telefon on seni olnud ka äratajaks, siis asendage see päris äratuskellaga.

Parem on, kui magamistoas pole arvutit ega nutiseadet.

Kaks-kolm tundi enne magamaminekut võiksid aktiivsed mängud juba lõppenud olla. See tähendab ka arvuti kinnipanekut.

Ära lase oma teismelisel vabadel päevadel magada poole lõunani, sest see tähendab ka poole ööni üleval olemist. Pärast sellist nädala­vahetust on raske saada normaal­sesse elurütmi tagasi.

Laps võiks tegeleda meelepärase liikumisega, sest kui ta on füüsiliselt aktiivne, siis ta ka magab paremini. Las ta valib endale ise meeldiva ja huvitava trenni.

Õhtul ei tohiks maiustada, sest väga suhkrurikas toit rikub und.

Õhtust uneaega ei tohi ohverdada telesaadete vaatamisele. Kasuta salvestusprogramme ja las laps vaatab oma lemmiksaated ära varasemal kellaajal.

Ka koolivaheajal ei tohiks unerežiimi päris käest lasta. Kindlasti ei maksa elada rütmis, kus öösel ollakse üleval (arvutis) ja päevad läbi magatakse.

Kui koolist või lasteaiast tuleb signaale, et lapse käitumine on muutunud – ta on hüperaktiivne, ei suuda keskenduda, segab teisi, on agressiivne –, siis tasuks mõelda, kas ta saab piisavalt magada.

Ideaalne on, kui laps ärkab hommikul juba enne kella helinat puhanult ja värskelt, mitte nii, et kell heliseb, vanemad raputavad magajat, aga see ikka naljalt ei ärka.

Allikas: unenõustaja Kene Vernik
Artikkel ilmus ajakirja Pere & Kodu 2016. aasta detsembrinumbris. Loo autor on Kristina Traks.

25.05.2022

Vastuvõttu alustab Meeri Kompus

Meie meeskonnaga on liitunud logopeed Meeri Kompus, kes tegeleb hääle- või neelamishäirete, kõnevoolavuse probleemide, haiguse tagajärjel tekkinud kõnepuude või müofunktsionaalsetest häiretest tingitud hääldusprobleemidega.
Loe edasi
23.05.2022

Eesti Töötukassa koostööpartner

Oleme alates 19.05.2022 Eesti Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostööpartner Tallinnas. Sotsiaalkindlustusameti tegevusluba nr. SRT000211
Loe edasi
12.05.2022

Vastuvõttu alustab Lagle Reinup

Meie meeskonnaga ühineb psühholoog Lagle Reinup, kes töötab igapäevaselt laste, noorukite ja täiskasvanutega, pakkudes nii individuaalset teraapiat kui perenõustamist.
Loe edasi
02.03.2022

Ootame enda tiimi psühhoterapeuti, füsioterapeuti, psühholoogi ja tegevusterapeuti

Oled meie tiimi oodatud, kui Sind sütitab võimalus kujundada edulugu arenevas meditsiinivaldkonnas ja omad tahet panustada inimeste tervise edendamisele ning heaolu parandamisele.
Loe edasi