Unele tüüpilist aktiivsust on leitud juba 4- 6 kuuse loote ajus.
Sünnihetkest alates hakkab vastsündinu kohanema ümbritseva keskkonnaga, et kujuneks välja tervislik ja perele vastuvõetav unerütm. Tavapäraselt kinnistuvad unerütmid ja une regulatsioon esimese kuue elukuu jooksul. Une kinnistumise all mõistetakse rütmi jääda magama teatud kindlate vaheaegade järel. Pikem uneperiood on öösel ning teatud vanuseni vajab laps ka päevast und.
Une areng ja häireid normaalse füsioloogilise ja emotsionaalse arengu kontekstis
Lasteaiaealiste puhul sageli esinev ärevus emast – isast lahkumisel võib kaasa tuua vastumeelsust õhtuse magamamineku suhtes. Koolieelikute hirmudega kaasnevad sageli öised hirmud ja –ärkamised. Lapsevanemate tähelepanu uneprobleemidele sõltub oluliselt lapse vanusest. Koolieelikute muredest on vanemad sagedamini teadlikud kui kooliealise lapse unehäiretest. Lapse unehäire tõsidus sõltub tavaliselt sellest millisel määral see segab lapsevanema enda und.