Teismelise unevajadus on samuti 9-10 tundi. Üldiselt teadaolevalt magab enamik lastest keskmiselt 7-7.5 tundi.
Und mõjutavad tegurid, areng ja soovitused
Tüüpiline on kahetunnine unevõlg koolinädala sees, mil laps peaks olema enim puhanud.
Vanemates klassides liigub uneaeg hilisemaks. Puberteediea alguses seoses hormonaalsete muutustega tekib n.ö. füsioloogiline 2-tunnine faasinihe hilisemale. Hormonaalsed muutused mõjutavad ööpäevast rütmi ning melatoniini ainevahetust. Murdeealised on ka tundlikumad melatoniini supressioonile õhtuse intensiivse valguse poolt, näiteks kuvarite poolt.
Hea efekt päevasele ärksusele on hilisema algusajaga koolides. Selle tulemusena tähelepanuvõime kõrgeneb, hinded paranevad ja väljalangemine väheneb. Hilisem koolialgus ei tekita samas hilisemat magamaminekut.
Tüüpilisemad uneprobleemid
USA- s läbiviidud uuringute alusel:
- 56% teismelistes väidab end magavat vähem kui sooviksid
- 51% tunnevad end väsinuna järgneval päeval
- 25% jääb koolis magama vähemalt ühel korral nädala jooksul
Rohkem kui üks viiest noorukist jääb magama tehes koduseid töid.
Vanemate tähelepanu peab suunama lapse piisavale uneajale, kuna vähenenud uneaega seostatakse ka suurenenud riskikäitumisega (liigne kofeiini tarve, stimulantide kasutamine, halb toitumus, vähenenud füüsiline aktiivsus). Uuringutega on näidatud, et paremate tulemustega õpilased magavad regulaarselt kauem kui keskmiste näitajatega õpilased. “Kõrge saavutusvajadusega” ning depriveeritud unega õpilastel esineb rohkem:
- ärevushäireid
- tujuhäireid
- reaktsiooniaja pikenemist
- tähelepanupuudulikkust pikemat tähelepanu nõudvate ülesannete puhul
- häireid käitumise kontrollis
- motivatsiooni puudulikkust