03.12.2015

Uni – vastsündinud

Keskmiselt magab vastsündinu 16-17 tundi. Tüüpiline on 1-2 tunnine ärkvelolek uneperioodide vahel. Une jaotumine ööpäeva lõikes on ühtlane: 8-9 tundi öösel; 5-6 tundi päeval. Une- ning ärkvelolekurütm on suures osas mõjutatud nälja ning heaolu tundest. Kuna bioloogiline ööpäevane ehk tsirkadiaanne rütm on veel ebaküps ning melatoniini teke on samuti ebaühtlane, on vastsündinu ärkvelolekut ja und raske ennustada.

Kindlasti mõjutavad unerütmi väljakujunemist toitmise kellaajad. Enneaegsete vastsündinute uni võib olla pikemate tsüklitega. Lapsed, kes saavad rinnapiimaasendajat, magavad tavaliselt kauem kui rinnapiimatoidul olevad vastsündinud.

 

Tüüpilisi uneprobleeme vastsündinueas

Päeva ja öö äravahetamine on tüüpiline esimestel elunädalatel. Sel puhul on soovitatav suurendada lapse päevast aktiivsust. Samuti tuleks tagada lapsele küllaldane päevavalguses viibimine, mis melatoniini eritumise rütmi parandamise tõttu pikendab öist unekvaliteeti.
Ebaregulaarne unerütm – enne 2-3 elukuud ei saa vastsündinult eeldada regulaarseid une-ärkveloleku aegasid.
Aktiivne versus vaikne uni – naeratamine, imemisliigutused, kehaliigutused (tõmblused ja võpatused viitavad aktiivsele unele ) ei ole rahutu une ega haiguse tunnus, vaid kuuluvad kesknärvisüsteemi küpsemise juurde.

 

Õigete tingimuste loomine

Magamise keskkond – soovitatav on laps panna magama eraldi voodisse. AAP (American Academy of Pediatrics) 2005 a. Juhtnööride kohaselt tuleks vältida voodijagamist vähemalt 1 eluaasta lõpuni. Soovituslik on küll magada lapsega samas ruumis.
Magamise pind – kõvem madrats, vältida pehmendusi, patju, võrevoodi pulkade vahekaugus peaks olema mitte suurem kui 6 cm.
Soovituslik magamisasend on seliliasend.

Kuna uni vähendab emade tujukõikumiste ja sünnitusjärgse depressiooni esinemist, peaks olema magamine vastsündinud lapse emale prioriteet. Uuringud näitavad unehäiretega laste emadel kõrgemat depressiooni taset.

25.05.2022

Vastuvõttu alustab Meeri Kompus

Meie meeskonnaga on liitunud logopeed Meeri Kompus, kes tegeleb hääle- või neelamishäirete, kõnevoolavuse probleemide, haiguse tagajärjel tekkinud kõnepuude või müofunktsionaalsetest häiretest tingitud hääldusprobleemidega.
Loe edasi
23.05.2022

Eesti Töötukassa koostööpartner

Oleme alates 19.05.2022 Eesti Töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostööpartner Tallinnas. Sotsiaalkindlustusameti tegevusluba nr. SRT000211
Loe edasi
12.05.2022

Vastuvõttu alustab Lagle Reinup

Meie meeskonnaga ühineb psühholoog Lagle Reinup, kes töötab igapäevaselt laste, noorukite ja täiskasvanutega, pakkudes nii individuaalset teraapiat kui perenõustamist.
Loe edasi
02.03.2022

Ootame enda tiimi psühhoterapeuti, füsioterapeuti, psühholoogi ja tegevusterapeuti

Oled meie tiimi oodatud, kui Sind sütitab võimalus kujundada edulugu arenevas meditsiinivaldkonnas ja omad tahet panustada inimeste tervise edendamisele ning heaolu parandamisele.
Loe edasi