03.12.2015

Uued suunad obstruktiivse uneapnoe ravis täiskasvanutel

Unehäired on järjest rohkem teadvustatud tervisehäire kaasaegse inimese kiire elutempo tõttu. Norskamine ei ole pelgalt une juurde kuuluv nähtus, mis saadab suure osa kesk- ja vanemaealiste und vaid arstlikku tähelepanu nõudev sümptom, mis viitab võimalikule uneapnoe esinemisele.

 

Obstruktiivne uneapnoe

Obstruktiivne uneapnoe mõjutab 2-4% elanikkonnast. Tegemist on osaliste ja täielikkude ülemiste hingamistee sulgustega kulgeva haigusega, mille otseseks tagajärjeks on katkendlik uni, hüpokseemia, rindkeresisese rõhu korduvad muutused ning sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine, vererõhu tõus ja uneaegne muutlik südame löögisagedus. Haiguse krooniline kulg soodustab kõrgvererõhutõve arengut, disponeerib patsiente südamelihase infarktile ning suurendab/soodustab seega kardiovaskulaarset haigestumust ja suremust. OSA on otseselt seotud insuliini ainevahetuse, diabeedi ja metaboolse sündroomi arenemisega. Ravimata OSA-ga patsient on liiklusohtlik tingituna päevasest liigsest unisusest ja/või väsimusest.
Hoolimata OSA kardiovaskulaarsetest, metaboolsetest ja neurokognitiivsetest haiguslikest tagajärgedest ning patsiendi elukvaliteedi halvenemisest, krooniliste haiguste sagenemisest ning sellega seoses arstiabi kulutuste suurenemisest, on OSA aladiagnoositud ja- ravitud.
Patsient ei pruugi väsimuse ja unisuse sümptomeid pidada haiguslikuks, vaid normivariandiks. Norskamine on paljudes peredes kõigi und häiriv müra, kuid mitte haiguse tunnus.

 

Miks ei tunta uneapnoed ära?

Liigset päevast unisust ja väsimust peetakse nähtavasti kiire elutempo juurde kuuluvaks nähtuseks, mis võib kaasneda vähese öise unega ning kehva unetervisega (ebaühtlased magamamineku ja ärkamise ajad, müra ja ebaõige valgustus või madratsivalik magamistoas jne.). Samas on unisus ja väsimus peamised töövõimet halvendavad faktorid, millesse ei tohi suhtuda pealiskaudselt. Lisaks unetervise parandamise nõuannetele tuleb patsiendi unisuse ja väsimuse tagamaid täpsustada.

 

Uneapnoe sümptomid

Uneapnoed soodustavad ning sellele viitavad öised sümptomid on: kaasmagaja poolt nähtud apnoed, norskamine, õhkuahmiv hingamine, uni ei võimalda väljapuhkamist, öine janu, öine urineerimisvajadus, voodimärgamine (ka täiskasvanutel), öine higistamine, ninakinnisus, liigne süljeeritus, gastroösofageaalne refluks, impotentsus. Päevasel ajal esineb uneapnoe puhul: liigne päevane unisus, väsimus, hommikune suukuivus, hommikused peavalud, raskused keskendumisel, liigne ärritatavus, meeleoluhäired, depressioon.

 

Ravimeeskond

OSA-sse haigestunu vajab mitme erialaspetsialisti hinnangut, mistõttu parima ravitulemuse olenevalt patsiendi haiguse spetsiifikast saame koostöös meeskonnaga kuhu kuuluvad: perearst, unearst, kõrva-nina-kurguarst, pulmonoloog, kardioloog, psühhiaater, neuroloog, ortodont, toitumisspetsialist, füsioterapeut ja unetehnik.

 

Testid unehäirete esinemise hindamiseks

Perearstile on esmaseks soovituseks kasutada uneapnoe skriinimiseks küsitlusi.
Eesti Unemeditsiini Seltsi kodulehel on kättesaadavad järgmised küsimustikud: Epworthi väsimuse skaala (Unisuse test) ning STOPBANG küsimustik (Uneapnoe test).

 

PAP ravi

Positiivne õhurõhu ravi (PAP) on kõige levinum ja efektiivsem ravimeetod OSA ravis. PAP ravi edukuse tagab hea koostöö unekeskuse ja patsiendi vahel. PAP aparatuur on pidevas arengus suurendamaks kasutusmugavust määravaid näitajaid. Uue põlvkonna PAPaparaadi seadistamist on näiteks võimalik läbi viia unekeskusest interneti kaudu ilma, et patsient peaks unekeskusesse kohale tulema.PAP ravi puhul tuleb hinnata patsiendi pikaajalist ravisoostumust, kuna teatud osa patsiente ei talu PAP ravi, kuid uneapnoe puhul on PAP seadmega ravi eluaegne.

 

Ortodontiline ravi

Vähemlevinud, kuid efektiivne ravimeetod norskamise ning kerge ja keskmise raskusega OSA puhul on ülemiste hingamisteede neelu osa laiendamine kasutades intraoraalset seadet, mille toime põhineb kahel meetodil: 1. Alalõua asendit stabiliseeriv või ettetoov seade 2. Keele asendit stabiliseeriv või ettetoov seade. Nimetatud ravivõtete rakendamisele eelneb uneaegse hingamishäire raskusastme hindamine unearsti poolt ning intraoraalse seadmega ravikogemust omava ortodondi, hambaarsti või proteesiarsti konsultatsioon. Intaroraalne seade on OSA ravis efektiivne, kuna suureneb hingamistee maht läbi alalõua ettepoole toomise või keele ja pehme suulae asendi stabiliseerimise. Sarnaselt PAP raviga on intraoraalne seade efektiivne vaid patsiendi hea ravisoostumuse korral, kuna seadet tuleb kasutada igaöiselt. Seadme mugavus on seega väga oluline ning vajalikud on patsiendi regulaarsed visiidid hammaskonna, lõualuude ning lõualiigese seisundi hindamiseks raviseadme määranud arsti juurde.

 

Kirurgiline ravi

OSA kirurgiline ravi on viimase kahekümne aasta jooksul teinud läbi suuri muudatusi, olles algselt paljulubavaks OSA lahendavaks meetodiks. Paraku ei toonud 15-20 aastat tagasi kasutusel olnud operatsioonimeetodid loodetud edu. Täna on kirurgiline ravi leidnud OSA ravis taas endale koha, kuid eeldab täpsustavaid uuringuid (polüssomnograafiline uuring, ülemiste hingamisteede kolmedimensionaalne rekonstruktsioon ning uneaegne hingamisteede endoskoopiline uuring sulguse/sulguste asukoha ja tüübi leidmiseks ja hindamiseks) spetsiaalse unemeditsiinilise ettevalmistuse saanud kirurgi poolt. Kõige enam levinud operatsiooni meetodid, mida OSA puhul kasutatakse on ninahingamise taastamine (septo- või rinoseptoplastika) ning pehme suulae ja keelepära raadiosageduslikud ablatsioonid. Ninahingamise taastamine on oluline ka edukaks PAP raviks, kuna PAP ravi puhul on soovitatav kasutada maski, mille puhul patsient hingab läbi nina. Teatud juhtudel kasutatakse ka keeleluu asendi muutmist, musculus genioglossus’e ette poole nihutamist ning ala ja/või ülalõua ettepoole nihutamist.

 

Uued suunad kirurgilises ravis

Uue kirurgilise ravimeetodina on kasutusel n.hypoglossuse stimulatsioonravi, mille eesmärk on takistada uneaegset keele neelu langemist. Operatsiooni käigus paigaldatakse rangluu alla moodustatud “taskusse” stimulaator, mis on ühendatud kahe juhtetraadiga. Üks juhtetraat on ühendatud keelealuse närviga, teine juhtetraat on paigaldatud rindkere lihaste vahele ning viib hingamisimpulsse stimulaatorisse – siit lähtub impulss n. hypoglossus’ele, mis liigutab keelt ette poole. Patsient kontrollib aparaadi tööd puldi abil, lülitades stimulaatori uneajaks sisse. Stimulaatorravi kasutamise puhul on määravaks uneapnoe tüüp, raskusaste, patsiendi kehakaal, kaela ning hingamisteede anatoomilised iseärasused ning ka stimulaatorravi maksumus, mis ravi kättesaadavust hetkel komplitseerib.

Arikli autor on Dr.Heisl Vaher

23.12.2021

Ootame enda tiimi ADMINISTRAATOREID

Sinult ootame huvi meditsiinivaldkonna vastu, eelnevat kogemust klienditeeninduse alal, suurepärast suhtlemisoskust ja tugevat empaatiavõimet.
Loe edasi
23.12.2021

Ootame enda tiimi PEARAAMATUPIDAJAT

Sinult ootame soovitatavalt finantsalast kõrgharidust, eelnevat töökogemust pearaamatupidajana, tugevat analüüsioskust ja soovi olla tiimijuhi rollis.
Loe edasi
06.05.2020

Vastuvõttude taastamine

Alates 18. maist alustame järk-järgult plaaniliste vastuvõttude taastamist. Võtame ootel olevate patsientidega mai kuu jooksul ühendust, et pakkuda neile vastuvõtuks uus aeg.
Loe edasi
21.04.2020

Kaugvastuvõtud

Eriolukorra tõttu ei ole võimalik kliinikus plaanilisi vastuvõtte teha. Vastuvõtud toimuvad ainult kaugnõustamise teel. NB! Hetkeseisuga ei toimu kohapealsed vastuvõtud 17. maini. Meie registratuur vastab hetkel telefonile tööpäeviti...
Loe edasi