norskaja (hingamishäire, uneapnoe)

…ära togi mind…ise sa norskad, ma kuulen küll, kuulen et see pole mina… ausõna, ise norskad, …ma ei saa hingata, raske on…tee aken lahti, siin pole õhku…see on normaalne…suur mees ikka norskab!!!…küll ma kaalust alla võtan, ausõna, homme lähen jõusaali, noh….ära õienda, ma olen tugev mees, parajalt paks ja parimates aastates….ok, lähen teise tuppa, hea küll hea küll….

Minu teekond

Sa norskad?

Tahad teada, mis norskamist tegelikult põhjustab ja mida saad sellest vabanemiseks teha? Vajuta ikoonidele ja loe täpsemalt!

Helista meile

Meie registratuur esitab Teile mõned lihtsad küsimused ja aitab leida aja sobivaima spetsialisti vastuvõtule

Unenõustaja vastuvõtt

Unenõustaja aitab toime tulla norskamise tõttu häirunud unerütmiga ja sellest tingitud probleemidega.

Arsti vastuvõtt (hingamishäire kahtlusel)

Arst määrab vajalikud uuringud ja ravi. Vajadusel suunab ta Teid teiste spetsialistide juurde.

Uuringud

Uuringuid on mitmeid. Probleemi ulatuse ja põhjuste väljaselgitamiseks määrab arst sümptomitest lähtuvalt vajalikud uuringud.

Ravivõimalused

Norskamisest vabanemiseks ja heade ravitulemuste saavutamiseks on vajalik kliiniku ja patsiendi vaheline usaldus ning hea koostöö.

Sa norskad?

Helista meile

Unenõustaja vastuvõtt

Arsti vastuvõtt (hingamishäire kahtlusel)

Uuringud

Ravivõimalused

Mis iseloomustab norskajat?

Tavaliselt kuuleb norskaja oma hingamishäirest teistelt, ise ta seda magades ei taju. Vahel magavad selle häirega inimesed hoopis näiliselt hästi ja kaua ning saavad uinuda kõikjal. Norskamisega võivad kaasneda kehakaalu tõus, vererõhu tõus ja suhkurtõbi ning tegelikult viitab norskamine aga peaaegu alati suurematele terviseprobleemidele.

 

Norskamine – mõju igapäevaelule

Päeval võib norskaja tunda unisust. Seda eriti siis, kui peab pikka aega paigal püsima. See, kas norskaja ise oma probleemidest aru saab, on väga erinev. Vahel märkavad ainult teised, et selle häirega inimeste aktiivsus on vähenenud ja et nad kalduvad tihti tukkuma. Mõnikord ütlevad aga norskamisega hädas olijad ise, et jäävad unisuse tõttu autoroolis magama või ei jaksa tööd teha.

Kui päeval tunnevad mõned selle häire all kannatajad unisust, siis öösel neil und ei tule või nad ärkavad enne hommikut üles. Lisaks leidub norskajaid, kel pole muid kaebusi peale halva mälu. Seega väljenduvad häire sümptomid erinevalt ja vajavad individuaalset lähenemist.

 

Norskamisega seotud terviseprobleemid

Meie kogemuste põhjal pole norskamine alati unega kaasnev ohutu nähtus. Kuigi enamik inimesi natukene norskavad, võib norskajal olla ohtlik krooniline haigus – uneapnoe. Uneapnoe korral vajub hingamisteede ülemine osa une ajal sageli osaliselt või täielikult kokku. Selle tulemusena vallandub järgnev probleemide ahel – kehas langeb hapnikusisaldus, unes tekivad lühikesed katkestused, keha ainevahetuses toimuvad märkimisväärsed muutused ning vererõhk tõuseb.

Uneapnoe on päevase väsimuse ja unisuse väga sage põhjustaja ning sageli käib kokku norskamisega ja sagedaste ärkamistega. Selle tulemusena ei puhka haiguse käes kannataja end magades välja. Kõige selle tulemusena võib tekkida näiteks kõrgvererõhutõbi või probleemid südamelihasega.

Uneapnoega inimestel võib esineda ka ajuinsulti ja dementsust. Ometi ei saa alati neid terviseprobleeme ja uneapnoed norskamise põhjal ennustada, sest mõnikord kulgeb uneapnoe ilma norskamiseta.

 

Norskamine viitab unehäiretele

Norskamine on sümptom. Ent ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire just sind kimbutab, aitab välja selgitada spetsialist.

Peale norskamise, kuuluvad uneapnoe sümptomite alla ka nohisev hingamine, hingamisseisakud uneajal, suukuivus, janu, higistamine, suurenenud urineerimisvajadus, unetus ja depressioon.

Norskamine võib viidata mõnele probleemile järgnevast unehäirete loetelust:

  • primaarne tsentraalne uneapnoe;
  • kehalistest häiretest tingitud tsentraalne uneapnoe;
  • ainetest tingitud tsentraalne uneapnoe;
  • Cheyne-Stokesi hingamismuster;
  • perioodiline hingamine;
  • täiskasvanu obstruktiivne uneapnoe;
  • idiopaatiline unega seotud mitteobstruktiivne alveolaarne hüperventilatsioon;
  • uneaegse kopsuparenhüümi või vaskulaarse patoloogiaga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • uneaegne alumiste hingamisteede obstruktsiooniga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • uneaegne neuromuskulaarse häire ja rindkereseina häiretega seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
  • muud uneaegsed hingamishäired.

Ravist üldiselt

Norskamisest vabanemiseks pakub spetsialist pärast patsiendi probleemi ja põhjuste väljaselgitamist valiku sobilikest ravivõimalustest. Ravi alguses tehakse vajalikud protseduurid ja tutvustatakse patsiendile detailsemalt ravipõhimõtteid.  Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti võimalikes küsimustes.