Mis iseloomustab päeval tukkujat?
Keset päeva tukkumises puhkamise eesmärgil ei ole midagi halba, sest uni on tervisele hea ja puhanud inimene on päeval produktiivsem. Kuid soov päeval tukkuda võib olla ka pealesunnitud käitumine ja märk unehäirest. Seetõttu on oluline esimesel võimalusel unespetsialisti poole pöörduda, sest unega seotud probleemid võivad tuua kaasa teisi tõsisemaid probleeme.
Seetõttu kasutataksegi terminit “päeval tukkuja” ja sellega viidatakse inimesele, kes võib jääda päeval uniseks ja seda sagedamini, kui talle endale tundub. See unisus segab tegemast paigal püsimist nõudvaid asju ja tukkuja peab ärkvel püsimiseks kõvasti võitlema. Liikudes on aga inimesel sageli kergem.
Päevase unisuse all kannataja ehk päeval tukkuja öine uni võib aga olla pikenenud. Vahel ütlevad teised, et tukkuja on unisemaks jäänud, kuid ise ta sellest tavaliselt aru ei saa. Päeval võib kergesti leida aset tukkuma jäämine ja osadel juhtudel vaid mõneks minutiks; samas vahel ei suudeta unest ärgata, kui on juba magama jäädud. Nagu näha, võivad sümptomid olla küllaltki erinevad.
Kontrollimatu väsimus ja tukastamised segavad keskendumist ja lõhestavad igapäevast elurütmi. Enamasti pakuvad uinakud siiski vaid lühiajalist kosutust ja mõnedel juhtudel võib inimene end vahetult pärast tukastamist veel unisemana tunda!
Tukkuja enesetunne
Päeval tukkuja ei pruugigi end koguaeg unisena tunda ja võib juhtuda, et näiteks hoopis positiivse või negatiivse tunde peale tekib tal nõrkus mõnes kehaosas – keel läheb pehmeks, asjad kukuvad, põlvist võtab nõrgaks või kukutakse. Öine uni on päeval tukkujatel väga erinev ja kui vahel kaasneb sellega öine pikk uni, siis teinekord on uni hoopis katkendlik ja esineb õudusunenägusid ning unes tegutsemist.
Päeval tukkujal võib kujuneda välja une-ärkveloleku rütmihäire, mil une ja ärkveloleku perioodid ei haaku tavapärase öö ja päeva rütmiga. Pidevad tervisehäired võivad aja möödudes põhjustada aga meeleoluhäireid, ärevust ja stressi.
Tukkumist põhjustavad unehäired
Tukkumine ja päevane unisus on sümptomid ja ühe domineeriva sümptomi taga võivad samas peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire inimest kimbutab aitab välja selgitada spetsialist (unenõustaja, unearst, kõrva-nina-kurguarst). Liigne tukkumine ja päevane unisus võivad viidata mõnele häirele järgnevast unehäirete loetelust:
- tsentraalsed hüpersomniad;
- narkolepsia;
- korduv hüpersomnia;
- idiopaatiline hüpersomnia pika uneajaga;
- idiopaatiline hüpersomnia pika uneajata;
- käitumuslik ebapiisava une sündroom;
- tervisehäirega seotud hüpersomnia;
- ainete kasutamisega seotud hüpersomnia;
- ravimi kasutamisega seotud hüpersomnia;
- aine või häirega mitteseotud hüpersomnia;
- füsioloogiline (orgaaniline) hüpersomnia.